Euroopa on maailmajagu, mille määratlemine võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid lähemal vaatlusel avaneb märksa keerulisem pilt. Kui me küsime, mitu riiki Euroopas on, ei ole vastus lihtsalt üks konkreetne number, vaid sõltub sellest, milliseid geograafilisi ja poliitilisi kriteeriume me arvesse võtame. See küsimus on olnud paljude diplomaatiliste arutelude ja akadeemiliste vaidluste allikaks juba aastakümneid, eriti piirkondades, kus Euroopa ja Aasia kohtuvad. Geograafiliselt ulatub Euroopa Atlandi ookeanist läänes Uurali mäestikuni idas ning Põhja-Jäämerest Vahemereni lõunas, kuid need piirid ei ole alati olnud jäigad ega üheselt mõistetavad.
Kui palju riike Euroopas tegelikult on?
Kõige sagedamini aktsepteeritud vastus on 50 riiki. See number põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide definitsioonidel, mis liigitavad Euroopasse kuuluvad suveräänsed riigid. Siiski tuleb rõhutada, et see number võib varieeruda, ulatudes sõltuvalt valitud metoodikast 44 ja 51 vahele. Erinevus tekib peamiselt riikide puhul, mis asuvad nii-öelda piirialadel, või territooriumide puhul, mille rahvusvaheline tunnustatus on piiratud.
Peamised tegurid, mis riikide arvu loendamisel segadust tekitavad, on:
- Riikidevahelised piirid: Riigid nagu Venemaa, Türgi, Kasahstan, Aserbaidžaan ja Gruusia on transkontinentaalsed, mis tähendab, et nad asuvad nii Euroopas kui ka Aasias.
- Osaliselt tunnustatud riigid: Territooriumid nagu Kosovo, mida paljud riigid tunnustavad iseseisva riigina, kuid teised mitte, muudavad ametliku riikide arvu loendamise keeruliseks.
- Sõltuvad territooriumid: Fääri saared, Gibraltar või Ahvenamaa on küll geograafiliselt Euroopas, kuid nad ei ole suveräänsed riigid, vaid kuuluvad suuremate riikide koosseisu.
Euroopa geograafilised ja poliitilised piirid
Euroopa piiride määratlemine on ajalooliselt olnud dünaamiline protsess. Traditsiooniliselt on idapiiriks peetud Uurali mägesid, Uurali jõge, Kaspia merd ning Suur-Kaukasuse ahelikku. Kuid see piir on pigem kultuuriline ja ajalooline kokkulepe kui looduslikult selge eraldusjoon. Näiteks Kaukasuse riigid – Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan – peavad end sageli Euroopa osaks, seda eriti poliitilises ja kultuurilises kontekstis, hoolimata nende geograafilisest asukohast Aasia piiril.
Poliitiliselt on Euroopa kontseptsioon tihedalt seotud Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liiduga. Euroopa Nõukogul on 46 liikmesriiki, mis annab hea ülevaate sellest, keda peetakse poliitilises mõttes Euroopa riikideks. Samas ei ole Euroopa Liit ja Euroopa mandrina samaväärsed – Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki, mis moodustab vaid osa kogu kontinendist. Seetõttu on oluline teha vahet geograafilisel Euroopal, poliitilisel Euroopal ja majanduslikel liitudel.
Transkontinentaalsed riigid
Transkontinentaalsus on üks suurimaid põhjuseid, miks riikide täpset arvu Euroopas on raske üheselt määrata. Need riigid on sillaks kahe maailmajao vahel ning nende kuulumine Euroopa hulka on tihti kontekstuaalne.
Venemaa
Venemaa on pindalalt maailma suurim riik ja kuigi suurem osa selle territooriumist asub Aasias, elab suurem osa elanikkonnast Euroopa-poolses osas. Poliitiliselt ja ajalooliselt on Venemaa olnud Euroopa poliitika kesksel kohal, mistõttu loetakse teda tavaliselt Euroopa riikide sekka.
Türgi
Türgi asub strateegiliselt tähtsas kohas Bosporuse väina ääres. Kuigi vaid väike osa Türgi territooriumist (Ida-Traakia) asub Euroopas, on riik olnud läbi ajaloo tihedalt seotud Euroopa arengutega. Türgi on kandidaatriik Euroopa Liitu ja on olnud pikka aega Euroopa Nõukogu liige.
Kasahstan, Gruusia ja Aserbaidžaan
Need riigid on geograafiliselt sageli klassifitseeritud Kesk-Aasia või Lõuna-Kaukaasia osadeks, kuid nad teevad tihedat koostööd Euroopa struktuuridega. Spordis ja kultuurilistes üritustes nagu Eurovisioon näeme sageli, et need riigid osalevad “Euroopa” kategoorias, mis hägustab geograafilist piiri veelgi.
Kuidas loendada Euroopa riike?
Selleks, et saada aru, kuidas riikide arvu loetakse, on vaja kasutada kindlaid kriteeriume. Kui me lähtume ÜRO liikmesriikide nimekirjast ja lisame sinna Euroopas asuvad või Euroopaga tihedalt seotud riigid, jõuame tavaliselt 44 või 45 riigini, kui jätta kõrvale vaidlusalused territooriumid. Kui aga lisame riigid, mis kuuluvad Euroopa Nõukogusse, tõuseb see number üle 45.
Siin on jaotus, mida paljud geograafid kasutavad:
- Põhja-Euroopa: Skandinaavia riigid, Balti riigid ja Suurbritannia. Need riigid on selgelt määratletud ja nende piirid on stabiilsed.
- Lääne-Euroopa: Prantsusmaa, Saksamaa, Beneluxi riigid. See piirkond on Euroopa integratsiooni süda.
- Lõuna-Euroopa: Vahemere-äärsed riigid nagu Hispaania, Itaalia, Kreeka.
- Kesk- ja Ida-Euroopa: Riigid, mis on läbi teinud suuri poliitilisi muutusi viimase 30 aasta jooksul.
Rahvusvaheline tunnustatus ja piiratud staatusega territooriumid
Euroopas on mitmeid piirkondi, mis taotlevad iseseisvust või on de facto sõltumatud, kuid ei ole rahvusvaheliselt üldtunnustatud. See tekitab olukorra, kus ühes nimekirjas võib riik olla, teises mitte. Kõige märkimisväärsem näide on Kosovo, mis kuulutas iseseisvuse välja 2008. aastal ja mida tunnustab suur osa maailma riikidest, kuid mitte kõik (sealhulgas Serbia, kes peab seda endiselt oma osaks). Samuti on olemas Transnistria, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mille staatus on veelgi keerulisem ja vähem tunnustatud.
Need “hallid tsoonid” tähendavad, et kui keegi küsib, mitu riiki Euroopas on, peab vastaja alati täpsustama, kas ta loeb sisse ka need vaidlusalused territooriumid. Üldiselt, kui räägime ametlikust rahvusvahelisest statistikast, siis neid riike riikide koguarvu ei loeta.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Mitu riiki on Euroopas ÜRO andmetel?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnustab Euroopas 44 suveräänset riiki. See arv võib aga erineda sõltuvalt sellest, kuidas organisatsioon määratleb transkontinentaalsete riikide asukohta.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Jah, Venemaad peetakse üldiselt Euroopa riigiks, kuna tema pealinn Moskva ja suurem osa elanikkonnast asuvad Euroopa mandriosas, samuti on riik ajalooliselt ja kultuuriliselt Euroopa poliitikas aktiivne osaline.
Kas Türgi kuulub Euroopasse?
Türgi asub geograafiliselt nii Euroopas kui ka Aasias. Kuigi vaid väike protsent selle territooriumist on Euroopas, on Türgi poliitiliselt ja majanduslikult tihedalt integreeritud Euroopa struktuuridega.
Kas Euroopa Liidu liikmesriikide arv on sama, mis Euroopa riikide arv?
Ei, Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik organisatsioon, kuhu kuulub 27 riiki. Euroopa kui maailmajagu koosneb aga paljudest teistest riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu.
Kuidas mõjutavad piirivaidlused riikide arvu?
Piirivaidlused ja osaliselt tunnustatud riigid (nagu Kosovo) muudavad täpse loendamise keeruliseks. Sõltuvalt sellest, kas allikas tunnustab konkreetset riiki, võib ametlik number varieeruda ühe või mitme võrra.
Euroopa riikide arvu muutumine ajas
Euroopa riikide arv ei ole staatiline olnud. 20. sajandi jooksul, eriti pärast Esimese ja Teise maailmasõja lõppu ning Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndate alguses, muutus Euroopa kaart tundmatuseni. Paljud uued riigid tekkisid endiste suurriikide lagunemise tulemusena, mis suurendas Euroopa suveräänsete riikide arvu märgatavalt.
Enne 1990ndaid oli Euroopas tunduvalt vähem riike, kui on praegu. Balti riikide taasiseseisvumine, Jugoslaavia lagunemine ja Tšehhoslovakkia rahumeelne jagunemine on vaid mõned näited sündmustest, mis on kaasa aidanud praeguse poliitilise maastiku kujunemisele. Seetõttu on riikide arv Euroopas pigem ajaloo, diplomaatia ja rahvuslike püüdluste tulemus kui pelgalt geograafiline asjaolu.
Tänapäeval on Euroopa riikide piirid üldiselt paigas, kuid poliitiline dünaamika, näiteks Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust (Brexit), näitab, et ka nendel tasanditel toimuvad muutused. Siiski ei mõjuta sellised organisatsioonilised muudatused riikide arvu kontinendil, vaid pigem nende vahelisi suhteid ja koostööformaate.
Kokkuvõte Euroopa mitmekesisusest
Euroopa ei ole lihtsalt geograafiline ala, vaid rikkalik ja keeruline süsteem, kus ajalugu, kultuur ja poliitika põimuvad. Ükskõik kas vastuseks on 44, 45 või 50, peegeldab iga number Euroopa kontinendi arengut ja erinevaid definitsioone. Oluline on mõista, et number ise ei ole nii tähtis kui teadmine sellest, mida need piirid ja riigid tähendavad. Euroopa ühtsus ja mitmekesisus on alati olnud selle kontinendi tugevuseks, pakkudes võimalust koostööks, vaatamata riikide erinevale staatusele või geograafilisele asukohale.
Tulevikus võib Euroopa riikide arv muutuda veelgi, kui toimuvad uued poliitilised protsessid või kui rahvusvaheline üldsus jõuab kokkuleppele vaidlusaluste territooriumide staatuse osas. Siiski jääb Euroopa oma põhiolemuselt piirkonnaks, mis on koduks paljudele erinevatele rahvastele, kultuuridele ja riikidele, olles seeläbi üks maailma kõige tihedamini ja mitmekesisemalt asustatud mandreid.
Lõpetuseks võib öelda, et Euroopa on oma olemuselt avatud mõiste. See on piirkond, kus ajaloolised sidemed ja tulevikuvisioonid kohtuvad, luues ainulaadse keskkonna, mida me täna tunneme. Olenemata sellest, kuidas me riike loeme, on nende riikide vahelised suhted ja koostöö need, mis määravad Euroopa rolli globaalses maailmas.
